Võta ühendust

Eesti teavituskanali seadus

Koduleht SeadusandlusEesti teavituskanali seadus

Milline on Eesti Vabariigi seadusandlus?

15. mail 2024 võeti vastu tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Seda tuntakse ka vilepuhuja kaitse seadusena, mis seab mitmetele ettevõtetele ja ametiasutustele kohustuse luua konfidentsiaalne rikkumistest teavitamise kanal.

Kellele seadus kohaldub?

  1. juriidilisel isikul, kus on 50 või enam töötajat;

  2. riigi ametiasutusel ja selle hallataval asutusel;

  3. omavalitsusüksuse ametiasutusel ja selle hallataval asutusel, kus on 50 või enam teenistujat, või kohaliku omavalitsuse üksusel, kus elab 10 000 või enam elanikku;

  4. Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud riiklikul finantsjärelevalve subjektil.

Kellel peab olemas võimalus rikkumisest teavitada?

  1. töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegev isik;

  2. ametnik;

  3. füüsilisest isikust ettevõtja;

  4. äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse ja riigitulundusasutuse juht- ja kontrollorgani liige;

  5. äriühingu aktsionär ja osanik;

  6. vabatahtlikuna tegutsev isik;

  7. asutuses või juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja juures praktikal olev isik;

  8. lepingueelsetes läbirääkimistes olev või lepingut muul viisil ette valmistav isik või isik, kelle töösuhe on lõppenud;

  9. sportlasetoetust saav isik;

  10. asutuse või juriidilise isiku lepingupartneri juures käesoleva lõike punktides 1-9 nimetatud vormis töötav isik.

Viide: Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus–Riigi Teataja

Saa nõu just sinu organisatsioonile kohaldatud nõuete osas!

Me usume, et teadlik juht teeb paremaid otsuseid oma ettevõtte jaoks. Meie eesmärk on aidata tuua informatsioon teile lähemale.